Nannosut Ruoŧŧa dutnje
Dál lea du vuorru
Ná mii áigut dahkat Ruoŧas nannosut dutnje.

Nannosut Ruoŧŧa dutnje
Čakčat don leat mielde mearrideamen, man guvlui min riika váldá lávkki. Mii lohpidit oktiigullevašvuođa, eat juohkáseami. Mii lohpidit investe-remiid, eat čuohppamiid. Ruoŧŧa lea hedjonan guhkit áigge ja mii áigut dahkat Ruoŧas vuot nana riikka didjiide.
Mii sosiálademokráhtat leat bargan leavssuideamet ja máhccan min ruohttasiidda. Golmma jagi áigge mii leat bargan čovdosiid ovdii, mat vástidit otná beaivve čuolmmaide ja gárvvistit Ruoŧa váttes áiggiide. Mii leat dál njuolgadut ja eambo doibmii figgi bellodat. Min bargun lea buoridit viššalit bargi olbmuid árgabeaivvi ja nannet searvvušlašvuođa.
Dál lea du vuorru.
Jagiid bistán inflašuvnna, badjánan biebmohattiid ja riggásamos olbmuid stuorra vearrogeahpádusaid maŋŋá galgá leat dábálaš olbmuid vuorru, sin geain leat dábálaš barggut ja bálkkát. Ovcci logis ožžot eambo ruđa bursii min politihkain.
Mii háliidit duostut bargguhisvuođa, mii lea alit go goassege ovdal. Buot, geat nákcejit bargat, galget bargat. Ruoŧŧa dárbbaša offensiivvalaš ja modearna stuorrunpolitihka. Investeremat, mat dahkkojuvvojit buresveadjimii ja dálkkádatrievdamii, mearkkašit lasi bargosajiid geažos riikkas.
- Eahpevuoiggalaš kareansa galgá sihkkojuvvot eret.
- Alit ealáhagat daidda, geat barget geažos eallima.
- Garrasut deaddu galgá čuozihuvvot báŋkkuide ja
stuorra, riikkaidgaskasaš biebmofitnodagaide. - Suodji alla elrávdnjehattiid vuostá.
- Mánáidruđa bajideapmi ja nuvttá bátnedikšu nuoraide.
Don galggat dovdat iežat oadjebassan, ja oažžut doarjaga ja veahki beroškeahttá man eallinmuttus leat.
Dan dihte dárbbašuvvojit eanet bargit divššus, skuvllain ja fuolahusas, vai sin livččii eanet áigi dutnje.
Skuvlaruđat galget báhcit skuvlii ja oahpaheaddjit galget oažžut eambo áiggi mánnái, guhte lokte gieđas ja mánnái, guhte ii goassege daga dan. Mii galgat bidjat návccaid eambo boarrásiiddikšui, sihkkarastit ahte bargiin leat buoret bargodilit ja ahte sii máhttet ruoŧastit, go boarástuvvan galgá leat oadjebas Ruoŧas.
- Oanehut vuordináiggit divššus.
- Eanet oahpaheaddjit skuvllas.
- Vuoittu háhpohallama gielddus skuvllain ja ovdaskuvllain.
- Eanet bargit ja giellamáhttogáibádusat boarrásiiddivššus.
Rihkolašvuohta njáhká lagabui olbmuid árgabeaivvi ja erenoamáš duođalaš dilli gáibida ođđa lahkonanvugiid. Danin mii háliidit dárkut ja čuovvut dárkilit riska-jovkui gulli nuoraid ja giddet rihkolaš joavkkuid jođiheaddjiid máfialága vehkiin.
Áitta boahtá maiddái olggobealde. Dan dihte Ruoŧa militeara kapasiteahtta galgá jođánit nannejuvvot seammá áigge, go mii háliidit nannet servodaga kritihkalaš osiid, omd. ruovdegeainnuid, buohcuvuođadivššu, elrávnnji- ja biebmogálvofuolahusa. Mii leat mieđđásat ovttasbargui ja viiddis politihkalaš ovttasipmárdusa ráhkadeapmái Ruoŧa dorvvolašvuođa sihkkarastimii.
- Bealuštit ruoŧŧelaš demokratiija ja min vuogi eallit.
- Oppalaš bealušteapmi galgá viiddiduvvot.
- Rihkolašvuođa ja dan sivaid galgá duostut garrasit.
- Máfialágain giddet rihkolaš joavkkuid jođiheaddjiid.
- Ruoŧas eai galgga leat rašes guovllut.
Min eará guovlluide guoski politihkka gávdno siidduin socialdemokraterna.se
Hei,
mun ráhkistan Ruoŧa, muhto áibbas menddo guhkes áigge dát riika lea leamaš hádjáneamen ja hedjoneamen. Viššalit bargi olbmuid sajádat lea hedjonan.
Mus lea plána, mainna ráhkadit dán riikkas vuot nannosa dutnje. Mun háliidan hukset viiddis ja nana ovttasbarggu, mii buktá bohtosiid ja buorida árgabeaivvi. Dáid eahpesihkkar áiggiid lea dehálut go goassege, ahte Ruoŧa ovdu lea vuosttamužžan.
Mun in lohpit buot buohkaide. Muhto máŋg-gaid garra jagiid maŋŋá galgá dál leat du ja du bearraša vuorru. Dat lea mu lohpádus dutnje.
Čakčamánu 13. beaivve mis lea válggat.
Mun bivddán du luohttámuša jođihit Ruoŧa nu, ahte sáhttit hukset dán riikka nanusin vuot.
%20(2)%20Ska%CC%88rmavbild%202026-04-14%20kl.%2017.32.35.png)
%20Ska%CC%88rmavbild%202026-04-14%20kl.%2017.32.44.png)
%20s_ikon_Spargris.png)
%20Skold.png)